Tähtajaline või tähtajatu üürileping? Mida tasub enne allkirjastamist teada
Korterit üürides pööratakse tavaliselt tähelepanu üürihinnale, tagatisrahale ja kõrvalkuludele. Tegelikult on aga üks olulisemaid punkte kogu lepingu juures hoopis selle kestus.
Just siin tekivad kõige sagedamini arusaamatused üürniku ja üürileandja vahel.
Tähtajaline üürileping
Tähtajaline üürileping sõlmitakse kindlaks perioodiks, näiteks kuueks kuuks, üheks aastaks või kaheks aastaks.
Sellise lepingu allkirjastamisel võtavad mõlemad pooled kohustuse järgida lepingut kuni kokkulepitud tähtaja lõpuni.
Kui üürnik soovib enne tähtaja lõppu välja kolida ilma üürileandjaga kokkuleppele jõudmata või ilma seaduses ette nähtud aluseta, võivad sellega kaasneda täiendavad kulud.
Näiteks võib üürileandja nõuda tekkinud kahju hüvitamist, kui korter jääb pärast üürniku lahkumist mõneks ajaks tühjaks ja üüritulu saamata.
Seetõttu tasub enne tähtajalise lepingu sõlmimist läbi mõelda, kas plaanid selles kodus ka tegelikult kogu kokkulepitud aja elada.
Tähtajatu üürileping
Tähtajatu üürilepingul puudub kindel lõppkuupäev.
See annab mõlemale poolele rohkem paindlikkust.
Üürnik võib lepingu lõpetada, teatades sellest üürileandjale vähemalt kolm kuud ette.
Ka üürileandjal on õigus leping lõpetada, kuid ainult seaduses sätestatud alustel ning järgides ettenähtud etteteatamistähtaegu.
Paljude üürnike jaoks on tähtajatu leping mugavam lahendus juhul, kui ei ole kindlat teadmist, kui kauaks elamispinda vaja läheb.
Kumb leping valida?
Ühte õiget vastust ei ole.
Tähtajaline leping sobib paremini, kui:
- soovid kindlust, et üürisuhe kestab kokkulepitud aja;
- plaanid korteris pikemalt elada;
- mõlemad pooled hindavad stabiilsust ja etteaimatavust.
Tähtajatu leping sobib paremini, kui:
- eluolukord võib lähiajal muutuda;
- ei ole kindel, kui kauaks elamispinda vajad;
- soovid rohkem paindlikkust lepingu lõpetamisel.
Minu soovitus kinnisvaramaaklerina
Olen kinnisvaras töötanud peaaegu 25 aastat ning selle aja jooksul olen näinud, et enamik probleeme ei teki mitte lepingust endast, vaid sellest, et selle sisu ja tagajärgi ei mõisteta lõpuni.
Enne lepingu allkirjastamist tasub endalt küsida üks lihtne küsimus:
Mis saab siis, kui mul tekib mõne kuu pärast vajadus välja kolida või soovin korteri ise kasutusele võtta?
Kui selline võimalus on olemas, võib tähtajatu leping olla mõistlikum valik.
Kui aga mõlemad pooled soovivad kindlust ja pikaajalist koostööd, on tähtajaline leping sageli parem lahendus.
Kõige tähtsam on kõik tingimused läbi rääkida enne lepingu sõlmimist, mitte siis, kui probleem on juba tekkinud.
Aleksei Piirisild
INGRAD KINNISVARA
25 aastat kogemust kinnisvaraturul
Üle 2000 edukalt lõpule viidud tehingut