Tallinnas jäi uute korterite kasutuslubade arv väiksemaks

Statistikaameti andmetel valmis Tallinnas 2025. aastal 2033 eluruumi. See on 16% vähem kui aasta varem, mil valmis 2427 eluruumi. Langus ei puudutanud kõiki linnaosi ühtemoodi.

Haabersti on endiselt selge liider uusarenduste mahult: 704 korterit ehk üle kolmandiku (35%) kogu Tallinna mahust. Aga ka seal on langus, miinus 5,2% võrreldes 2024. aastaga.

Kõige rohkem kukkus Põhja-Tallinn, miinus 31,7% (300 korterit). Kesklinnas oli langus 14,7% (469 korterit).

Silma torkavad kaks linnaosa, kus arv hoopis kasvas: Kristiine (193 korterit, pluss 27,8%) ja Pirita (102 korterit, kasv üle kahe korra, 122%), kuigi üldpildis on mõlemad linnaosad ikka väikesed mängijad.

Lasnamäe, Mustamäe ja Nõmme kohta eraldi jaotust avalikest allikatest ei leidnud. Teada on vaid, et need kolm linnaosa said kokku umbes 265 korterit.

Aleksei Piirisildi kommentaar

Vaatan neid numbreid ja mõtlen niimoodi. Arendajad tõmbasid pidurit juba 2024. aastal: siis olid intressid kõrged ja ostjad käitusid ettevaatlikumalt. Ehitamine ei käi kiiresti, seepärast näeme nende otsuste tulemust alles nüüd, kui majad lõpuks kasutusloa saavad. Poolteist kuni kaks aastat viivitust on turul üsna loomulik.

Põhja-Tallinn kukkus kõige rohkem, peaaegu kolmandiku võrra. Veel paar aastat tagasi anti seal üks projekt teise järel valmis, nüüd on selge vaikus. Kesklinnas oli langus samuti märgatav, kuigi kesklinna uus elamispind kuulub traditsiooniliselt turu kallimasse segmenti.

Haabersti oli uusarenduste mahult liider ja jääb selleks: linnaosale langeb üle kolmandiku kõigist Tallinnas kasutusloa saanud korteritest. Aga ka seal on näitaja langenud. Ehk asi ei ole ühes kindlas linnaosas, langus on näha üle kogu linna, lihtsalt kuskil rohkem, kuskil vähem.

Kristiine ja Pirita kasvu ma praegu üle ei hindaks. Absoluutarvud on seal võrdlemisi väikesed, mistõttu võib statistikat tugevalt mõjutada juba paari üksiku projekti valmimine. Ma ei nimetaks seda praegu uue ehitusbuumi alguseks nendes linnaosades.

Minu prognoos: kui uusi kortereid tuleb turule vähem, jääb uusarenduste valik järk-järgult kitsamaks, eriti populaarsetes linnaosades. Praeguse nõudluse taseme säilides võib see hoida uute korterite hindu üleval ja looda eeldusi nende edasiseks tõusuks.

Samas tunneb järelturg end juba praegu üsna kindlalt. Swedbanki andmetel on tehingute arv alates 2025. aasta keskpaigast püsinud üle viimase kümne aasta keskmise, ning 2026. aasta juulis tegi Domus Kinnisvara kokku 909 tehingut, hinnatasemega ligikaudu 5% kõrgem kui aasta tagasi.

Loomulikult on see minu vaade turu edasisele arengule, mitte garantii. Kinnisvaraturg sõltub paljudest teguritest: intressimääradest ja üldisest majandusolukorrast kuni geopoliitilise olukorrani.

Allikad: Statistikaamet; analüütik Tõnu Toompark (Adaur Grupp / Kinnisvarakool); Swedbank, Tallinna kinnisvaraturu ülevaade; Domus Kinnisvara, turuülevaade, juuli 2026.

Aleksei Piirisild
Ingrad Kinnisvara asutaja ja juhataja